Küttesüsteemi automaatika

  • by

Küttesüsteemi juhtimise ülesandeid lahendatakse juba ammu, tundub, et selles vallas ei tule enam midagi uut.
Kuid nii palju kui on ettevõtteid, on ka variante.
Me püüdsime lihtsustada töö loogika mõistmist, selgitada üldisi tööprintsiipe.
Mugavas hüdraulilises küttesüsteemis kandub soojus sellest kohast, kus see eraldub (katlad ja muud soojageneraatorid) sinna, kus ta hajub (radiaatorid, soojad põrandad soojusventilaatorid, kuumaveeboilerid ja teised soojatarbijad).
See protsess peab olema kontrolli all. Küttesüsteemi töö ladusust juhivad kontrollerid (regulaatorid).

Küttesüsteemi regulaator võib juhtida
а.) Soojustarbijaid (radiaatorid, soojad põrandad, soojusventilaatorid, kuumaveeboilerid jt soojatarbijad).
б.) Soojageneraatorite sisse- ja väljalülitamist, näiteks katelde põleteid.
Alustame tarbijatest; sellest kui palju soojusenergiat nad tarbivad, sõltub soojusgeneraatori koormus.

Igal soojatarbijal on vastav küttekontuur või tsoon, mis koosneb sirgest torust, tagasivoolust, pumbast ja juhtivelemendist (klapp, segisti).
Kontroller annab sõltuvalt ruumi temperatuurist, välistemperatuurist etteantud raame või kõrvalekallet arvestades signaali juhtelemendile või pumbale, mis avab või sulgeb veevoolu kontuuris (klapp või pump) või reguleerib seda pidevalt peale- ja tagasivoolu segamise teel (segisti).
Antav signaal võib olla diskreetne (sisse/välja) klapile või pumbale, impulss (rohkem/vähem/stopp) või analoogne (konkreetne voolutugevus) segistile.

Soojusgeneraatoritel – kateldel võiv olla ühe- või kaheastmeline põleti. Sellest, kas avatud on üks või kaks astet, sõltub katla võimsus.
Neid astmeid juhitakse nagu eraldi katlaid, nende erinevus eraldi kateldest on oluline üksnes rotatsioonile.

Rotatsioon on perioodiline katelde sisselülitamise vaheldumine, et hoida ära nende ebavõrdset koormust. Põleti astmed ei saa ise märkamatult tagasi tõmbuda.

Generaatorit juhtiva kontrolleri ülesanne on tagada selline katlakontuuri temperatuur, mis rahuldab kõiki tarbijaid.

Temperatuur tarbija kontuuris võib olla fikseeritud või kontrolleri poolt välja arvestatav sõltuvalt olukorrast, näiteks välistemperatuuri graafiku põhjal.

Teine näide – kütmise üleminekul säästurežiimilt mugavusrežiimile.

Mida nõutakse küttesüsteemi regulaatorilt? Kasutajatele on oluline, et regulaator suudaks
– hoida ruumis mugavat temperatuuri
– säästa energiat (s.t raha)
– vältida küttesüsteemi avariisid ja tagada selle töökindlus

Funktsionaalsusest lähtuvalt võib küttesüsteemi juhtimisaparaadid jagada:

– Termostaatideks.
Need on kõige lihtsamad küttesüsteemi regulaatorid. Termostaat paikneb eluruumis.
Sõltuvalt ruumi temperatuurist lülitab termostaat katla põleti või kontuuripumba sisse või välja või avab/sulgeb segisti klapi.

– Regulaatorid, mis tagavad soojuskandja nõutava temperatuuri ühes või mitmes küttekontuuris.
Sellise regulaatoriga ühendatakse soojuskandja andur, mis mõõdab temperatuuri kontuuris, juhtimine toimub kontuuri segistiklapi abil.

– Ilmatundlikud regulaatorid-kontrollerid.
Sellised regulaatorid tõstavad või langetavad soojuskandja temperatuuri sõltuvalt välistemperatuuri muutumisest.

Regulaatoriga ühendatakse tavaliselt välistemperatuuri mõõtur, soojuskandja andur, toatermostaat.

Regulaatori häälestamisel valitakse aparaadi temperatuurigraafik, s.t graafik, mis arvestab soojuskandja temperatuuri lähtuvalt välistemperatuurist selliselt, et ruumis oleks mugav.