Millised on kütteseadmed?

Radiaatorid — oma ehituse tõttu on neil suhteliselt suur maht ja nad sisaldavad pidevalt palju kuuma soojuskandjat. Seetõttu annavad nad soojust peamiselt kiirguse teel (kaminiefekt).

Konvektorid — annavad soojust peamiselt õhu liikumise kaudu läbi seadme. Soojuskandja liigub mööda konvektori toru, soojendades „lõõtsa” pindu. Õhk liigub alt üles läbi konvektori, soojenedes arvukate soojade pindade abil.

On ka kütteseadmeid, mis ühendavad radiaatorite ja konvektorite omadusi. Nende lamedatesse akumulatsioonipaneelidesse koguneb suur kogus sooja vett ning samal ajal on neil soonilised pinnad. Nii ühendavad nad endas mõlemad soojusülekande viisid — kiirguse ja konvektsiooni.

Edaspidi nimetame kõiki kütteseadmeid, sõltumata soojusülekande viisist, radiaatoriteks — see on lihtsam.

Millised radiaatorid on olemas?

• Malmist — annavad hästi soojust ja on roostekindlad, taluvad süsteemi kõrget rõhku. Puudused: rasked ja mitte alati sobivad kaasaegsesse interjööri.
• Alumiiniumist — kerged, suure soojusülekandega, esteetilised, kuid kallid ja mõnikord ei talu suurt rõhku.
• Bimetallradiaatorid — koosnevad terastorust, milles liigub soojuskandja, ja alumiiniumkorpusest. Teras talub kõrget rõhku, alumiinium annab kiiresti soojust ära. Kaasaegne ja usaldusväärne lahendus.
• Terasest paneelradiaatorid — hinna ja soojusülekande poolest optimaalsed. Praegu kõige populaarsemad. Toodetakse ühtse standardi järgi ja näevad sarnased välja.

Sellised radiaatorid valmistatakse kvaliteetsest külmvaltsitud terasest. Need koosnevad kahest või kolmest lamedast paneelist, milles on soojuskandja, ning nende vahel olevatest soonilistest pindadest. Konstruktsioon tagab kombineeritud soojusülekande: suured paneelid kiirgavad soojust, ribipinnad annavad soojust konvektsiooniga.

Radiaatoritel võib olla alumine või külgühendus:

• Alumine ühendus — esteetilisem ja mugavam paigaldada.
• Paljud mudelid on varustatud sisseehitatud termostaatventiiliga, mis võimaldab ühendada termoregulaatori automaatseks temperatuuri hoidmiseks.

Mis on põrandaküte?

Põrandakütteks paigaldatakse põranda alla toru, milles liigub soojuskandja. See soojendab ühtlaselt põrandapinda ja ruumi õhku. Et „pumpada” soojuskandjat läbi pika õhukese toru kontuuri ja vältida ülekuumenemist, paigaldatakse katlaruumi lisapump ja segamissõlm.

Rohkem põrandakütte kohta

Põrandaküttesüsteem soojendab õhku põrandast kuni 1,5–2 meetri kõrguseni. Põrandal on temperatuur 2–4 kraadi kõrgem kui pea kõrgusel — see loob kõige mugavamad tingimused: „jalad soojas, pea jahedas”.

Torude paigaldamise viisid:

• Paralleelselt (siksakina) — lihtsam, kuid võib tekkida temperatuurierinevus põranda tsoonide vahel.
• Spiraalina — tagab ühtlase soojenemise, sest edasi- ja tagasivoolutorud asuvad kõrvuti.

Põhiparameetrid ja paigaldusetapid:

• Toru standardvahe — 20 cm; välisseinte ja akende lähedal vähendatakse vahemaad.
• Torud paigaldatakse soojustusele (näiteks penoplastile).
• Süsteem täidetakse rõhu all oleva soojuskandjaga, et kontrollida tihedust.
• Pärast kontrolli valatakse torud betoon- või tsemendiseguga.
• Parim pealiskiht on keraamiline plaat — see juhib soojust kõige tõhusamalt.