Gaasiseadmed – osa 3

Gaas juhitakse torustiku kaudu põletisse, põleb täielikult kuuma õhu voolus ja segunedes annab põlemissoojuse peaaegu 100%. Põlenud gaasi soojus soojendab soojusvahetit, mida ventilaatori õhuvool sunniviisiliselt jahutab.

Gaasiõhkkütjad on varustatud temperatuuri regulaatoritega. Vastavalt seatud temperatuurile töötab soojaõhugeneraator otse soojuse tarbimise kohas. Detsentraliseeritus ja lihtne reguleerimine vastavalt seatud temperatuurile on just need omadused, mis muudavad sellise süsteemi energiasäästlikuks.

Neid kasutatakse enamikus tööstusrajatistes, kaubanduskeskustes, haldushoonetes, ladudes ja paljudes teistes ruumides.

Infrapuna-kiirgurid

Kõik kaasaegsed infrapuna-kiirgurid töötavad sarnaselt Päikesele. Kõrge pinnatemperatuuriga kiirgurid kasutavad elektromagnetlainete füüsikalisi omadusi, et anda soojusenergiat kõigile seadme tööpiirkonnas olevatele objektidele. Soojenenud esemed kiirgavad omakorda kogunenud soojust ümbritsevasse ruumi, soojendades seda konvektsiooni teel.

Energiasääst saavutatakse tänu sellele, et kütmisprotsessist jäetakse välja vahepealne soojuskandja — õhk. Elektromagnetlained annavad soojust otse ümbritsevatele objektidele.

Teiseks positiivseks aspektiks on selle seadmetüübi puhul soojuse akumuleerimine kiirgaja tööpiirkonnas olevates objektides.

Nii tekib omamoodi „soojusreservuaar”, mis suudab säilitada mugavad tingimused mõnda aega isegi pärast küttekeha väljalülitamist. Seda kiirgkütte omadust saab kasutada täiendava energiasäästu saavutamiseks töövälisel ajal (lõunapausidel või öösiti), kui süsteem lülitatakse säästurežiimile, hoides minimaalset positiivset temperatuuri ja vältides ruumi jahtumist.

Infrapuna-kiirgurid sobivad kõige paremini kütmiseks:

• autoremonti töökodades;
• põllumajanduslikes hoonetes;
• sise-tenniseväljakutes;
• tootmisettevõtetes;
• puhke- ja meelelahutusaladel;
• näitusesaalides;
• kauplustes;
• ladudes;
• ja paljudes teistes ruumides.