Gaasiseadmed – osa 2

Kondensatsioonikatelde kasutamine on üks mõistlikumaid lahendusi küttevaldkonnas.

Kondensatsioonikatelde tööpõhimõte on teada juba 19. sajandist. See seisneb veeauru kondenseerumisel eralduva nn varjatud soojuse kasutamises suitsugaaside kanalites. Tavalistes kateldes läheb see soojus atmosfääri soojendamiseks kaotsi. Tootmises hakati seda põhimõtet rakendama alles suhteliselt hiljuti, kui ilmusid sobivad korrosioonikindlad materjalid. Tekkinud kondensaat lahustab CO2 ja põhjustab seetõttu terase ja malmi korrosiooni.

Gaas ei põle koldes tavapärase leegiga, vaid justkui hõõgub — toimub kütuse täielik põlemine. Enne korstnasse jõudmist läbivad suitsugaasid spiraalsed soojusvahetid, mis võtavad soojust nii tõhusalt, et suitsutoru võib olla valmistatud odavatest polümeermaterjalidest. Lisaks saab kasutaja lisasoojust, mis vabaneb suitsugaasides oleva veeauru kondenseerumisel ja mis traditsiooniliste katelde korral kaotsi läheb. Seetõttu ulatub kasutegur kuni 109% (arvestades veeauru kondenseerumisel eralduvat soojust).

Kondensatsioonikateldele optimaalne töörežiim on 40/30 °C. Need on tüüpilised temperatuurid põrandaküttes või madalatemperatuurilises paneelküttes. Sellisel juhul püsib kondensatsioonirežiim kogu kütteperioodi vältel. Kondensatsioonikatlad sobivad selliste süsteemidega ideaalselt. Levinumates radiaatorküttesüsteemides, kus soojuskandja temperatuur on 75/60 °C, on kasutegur samuti üsna kõrge. Ainult kõige külmematel päevadel, kui on vaja maksimaalset temperatuuri, tõuseb tagasivoolu temperatuur üle kastepunkti ning kondensaati ei teki. Tuleb rõhutada, et kondensatsioonikatlad on mõeldud töötama madalatemperatuuriliste küttesüsteemidega ja õigustavad end täielikult just nendega.

Põrandagaasikatlad atmosfääri- ja ventilaatorpõletiga

Atmosfäärpõletiga põrandagaasikatlad on üldjuhul odavamad, sest põletid on soodsamad, ning töötavad tavaliselt vaiksemalt.

Tasub märkida, et atmosfäärpõleti on katla lahutamatu osa ja kuulub hinna sisse. Ventilaatorpõletiga katlad on veidi suurema kasuteguriga ja kallimad. Ventilaatorpõleti jaoks ettenähtud katlaid saab varustada gaasi- või vedelkütusel töötava põletiga.

Ventilaatorpõleti müüakse tavaliselt eraldi ja selle hind ei kuulu reeglina katla hinna sisse.

Atmosfäärpõletiga põrandakatelde võimsus jääb enamasti vahemikku 10–110 kW (leidub ka tootjaid, kes valmistavad selle tüübi üksikkatlaid kuni 920 kW), samal ajal kui vahetatava ventilaatorpõletiga mudelid võivad ulatuda mitme tuhande kilovatini.

Mitrajatises mitme atmosfäärpõletiga katla kaskaadühendusega saab saavutada mitusada kilovatti ning kütta tuhandeid ruutmeetreid pinda. Nii saab tarbija valida endale alati sobiva võimsuse — alates väikesest maakodust kuni väga suure hooneni.

Gaasikatlad võivad olla üheastmelise põleti (ainult üks võimsustase), kaheastmelise põleti (kaks võimsustaset) või moduleeriva põletiga (sujuv võimsuse reguleerimine).

Kuna täisvõimsust on erinevate andmete järgi vaja vaid 15–30% kütteperioodist — ehk 70–85% ajast oleks see ülemäärane — on kokkuhoidlikum kasutada kaheastmelise või moduleeriva põletiga katelt.

Kaheastmelise põletiga katla peamised plussid

• katla eluiga pikeneb, sest põleti sisse-/väljalülituste sagedus väheneb umbes 70%;
• töö 1. astmel vähendatud võimsusega ja väiksem lülitamiste arv säästab gaasi ning seega raha;
• väiksem suitsugaaside hulk ja vähem kahjulikke heitmeid atmosfääri;
• kaheastmeline katel laiendab võimalusi kasutada eri mahuga boilereid.

Veelgi suurem efekt saavutatakse moduleeriva põletiga katla kasutamisel.

Põrandagaasikatelde soojusvahetid

Põrandagaasikatla soojusvaheti on tavaliselt valmistatud malmist või terasest. Üheselt parimat materjali ei ole.

• Malm on korrosioonile vähem vastuvõtlik; malmist soojusvahetid tehakse enamasti paksemad, mis võib pikendada kasutusiga. Samas on malm rabedam ja seetõttu on transportimisel ning laadimisel/lossimisel mikrolõhede oht. Lisaks võivad malmkatelde kasutamisel kare vee korral konstruktsiooniliste iseärasuste ja materjali omaduste tõttu aja jooksul tekkida lokaalsed ülekuumenemised, mis vale kasutuse korral põhjustavad hävimist.
• Terasest soojusvahetid on kergemad ega karda transportimisel põrutusi nii palju. Kuid vale kasutuse korral võib terasest soojusvaheti korrodeeruda. Teraskatlale normaalsete töötingimuste loomine ei ole keeruline. Oluline on, et katla temperatuur ei langeks alla suitsugaaside kastepunkti. Vastasel juhul tekib seinale kondensaat — gaasikatla puhul nõrk süsihappe lahus, diiselkatla puhul väävelhappe (sulfurous) lahus. Selle vältimiseks hoitakse katel püsivalt kõrgemal temperatuuril — mis tähendab suuremat kütusekulu.

Hea projekteerija suudab alati luua süsteemi, mis maksimeerib katla tööea.

Põrandagaasi- ja vedelkütusekatlad

Põrandagaasi- ja vedelkütusekatlaid toodetakse ühekontuurilistena (ainult kütmiseks).

Tasub märkida, et iga ühekontuurilise katla juurde saab ühendada kaudkütteboileri sooja tarbevee tootmiseks. Maakodudes on populaarseimad 100–300-liitrised paagid, kuid leidub ka kuni 1000-liitriseid mudeleid.

Kaudkütteboilerites soojendatakse vett katla soojuskandjaga.

Võimsuse osas: ligikaudse rusikareeglina võib arvestada — 1 kW katla võimsust umbes iga 10 m² hästi soojustatud pinna kohta, kui lae kõrgus on kuni 3 m.